Mileto : Tofauti kati ya masahihisho

Kutoka Wikipedia, kamusi elezo huru
Content deleted Content added
Ukurasa ulianzishwa kwa kuandika 'thumb|Maghofu ya [[thieta ya Mileto.]] '''Mileto''' (kwa Kigiriki Μῑ́λητος, Mīlētos) kuanzia mwaka 100...'
 
No edit summary
Mstari 4: Mstari 4:
Kabla ya [[uvamizi]] wa [[Wapersia]] katikati ya [[karne ya 6 KK]] ulitajwa kuwa mkubwa na [[tajiri]] kuliko miji yote ya [[Wagiriki]].
Kabla ya [[uvamizi]] wa [[Wapersia]] katikati ya [[karne ya 6 KK]] ulitajwa kuwa mkubwa na [[tajiri]] kuliko miji yote ya [[Wagiriki]].


[[Maghofu]] yake ni kati ya mahali muhimu pa [[akiolojia]]<ref>Olivier Rayet and Thomas, Milet Et Le Golfe Latmique, Fouilles Et Explorations Archeologiques Publ, 1877 (reprint Nabu Press 2010 {{ISBN|1-141-62992-5}}</ref><ref>Theodor Wiegand and Julius Hülsen [Das Nymphaeum von Milet, Museen zu Berlin 1919] and Kurt Krausem, Die Milesische Landschaft, Milet II, vol. 2, Schoetz, 1929</ref><ref>Theodor Wiegand et al., Der Latmos, Milet III, vol. 1, G. Reimer, 1913</ref><ref>Carl Weickert, Grabungen in Milet 1938, Bericht über den VI internationalen Kongress für Archäologie, pp. 325-332, 1940</ref><ref>Carl Weickert, Die Ausgrabung beim Athena-Tempel in Milet 1955, Istanbuler Mitteilungen, Deutsche Archaeologische Institut, vol. 7, pp.102-132, 1957</ref><ref>Carl Weickert, Neue Ausgrabungen in Milet,
[[Maghofu]] yake ni kati ya mahali muhimu pa [[akiolojia]]<ref>Olivier Rayet and Thomas, Milet Et Le Golfe Latmique, Fouilles Et Explorations Archeologiques Publ, 1877 (reprint Nabu Press 2010 ISBN 1-141-62992-5</ref><ref>Theodor Wiegand and Julius Hülsen [Das Nymphaeum von Milet, Museen zu Berlin 1919] and Kurt Krausem, Die Milesische Landschaft, Milet II, vol. 2, Schoetz, 1929</ref><ref>Theodor Wiegand et al., Der Latmos, Milet III, vol. 1, G. Reimer, 1913</ref><ref>Carl Weickert, Grabungen in Milet 1938, Bericht über den VI internationalen Kongress für Archäologie, pp. 325-332, 1940</ref><ref>Carl Weickert, Die Ausgrabung beim Athena-Tempel in Milet 1955, Istanbuler Mitteilungen, Deutsche Archaeologische Institut, vol. 7, pp.102-132, 1957</ref><ref>Carl Weickert, Neue Ausgrabungen in Milet,
Neue deutsche Ausgrabungen im Mittelmeergebiet und im Vorderen Orient, pp. 181-96, 1959</ref>.
Neue deutsche Ausgrabungen im Mittelmeergebiet und im Vorderen Orient, pp. 181-96, 1959</ref>.


Mstari 10: Mstari 10:


Inawezekana alirudi tena huko miaka [[65]]-[[66]] kwa kuwa aliandika kwamba aliacha huko [[Trofimo]] ([[2Tim]] 4:20), na si katika safari ile ya kwanza (Mdo 21:29).
Inawezekana alirudi tena huko miaka [[65]]-[[66]] kwa kuwa aliandika kwamba aliacha huko [[Trofimo]] ([[2Tim]] 4:20), na si katika safari ile ya kwanza (Mdo 21:29).

==Tanbihi==
{{reflist}}


==Marejeo==
==Marejeo==
Mstari 21: Mstari 24:
{{Commons category}}
{{Commons category}}
*[https://web.archive.org/web/20131020162924/http://www.muze.gov.tr/miletus-en Official website]
*[https://web.archive.org/web/20131020162924/http://www.muze.gov.tr/miletus-en Official website]
*[http://www.ruhr-uni-bochum.de/milet/ Ausgrabungen in Milet] official site of the excavations in Miletus by Ruhr-Universität Bochum {{in lang|de}}
*[http://www.ruhr-uni-bochum.de/milet/ Ausgrabungen in Milet] official site of the excavations in Miletus by Ruhr-Universität Bochum
*[http://rjohara.net/coins/ Ancient Coins of Miletus]
*[http://rjohara.net/coins/ Ancient Coins of Miletus]
*[https://www.livius.org/articles/place/miletus/? Livius picture archive: Miletus]
*[https://www.livius.org/articles/place/miletus/? Livius picture archive: Miletus]

Pitio la 12:14, 12 Mei 2020

Maghofu ya thieta ya Mileto.

Mileto (kwa Kigiriki Μῑ́λητος, Mīlētos) kuanzia mwaka 1000 KK hivi ulikuwa mji wa Wayunani huko Karia kwenye mto Meandro unapoishia katika Bahari ya Kati, kwenye pwani ya Uturuki wa leo, karibu na kijiji cha Balat.

Kabla ya uvamizi wa Wapersia katikati ya karne ya 6 KK ulitajwa kuwa mkubwa na tajiri kuliko miji yote ya Wagiriki.

Maghofu yake ni kati ya mahali muhimu pa akiolojia[1][2][3][4][5][6].

Mtume Paulo alifika huko mwaka 58 akakutana na viongozi wa Kanisa la mji jirani, Efeso (Mdo 20:15–38), ambapo alikaa miaka mitatu na kutoka huko alieneza Ukristo katika mkoa mzima wa Asia (Mdo 19:10, 20; 1Kor 16:9).

Inawezekana alirudi tena huko miaka 65-66 kwa kuwa aliandika kwamba aliacha huko Trofimo (2Tim 4:20), na si katika safari ile ya kwanza (Mdo 21:29).

Tanbihi

  1. Olivier Rayet and Thomas, Milet Et Le Golfe Latmique, Fouilles Et Explorations Archeologiques Publ, 1877 (reprint Nabu Press 2010 ISBN 1-141-62992-5
  2. Theodor Wiegand and Julius Hülsen [Das Nymphaeum von Milet, Museen zu Berlin 1919] and Kurt Krausem, Die Milesische Landschaft, Milet II, vol. 2, Schoetz, 1929
  3. Theodor Wiegand et al., Der Latmos, Milet III, vol. 1, G. Reimer, 1913
  4. Carl Weickert, Grabungen in Milet 1938, Bericht über den VI internationalen Kongress für Archäologie, pp. 325-332, 1940
  5. Carl Weickert, Die Ausgrabung beim Athena-Tempel in Milet 1955, Istanbuler Mitteilungen, Deutsche Archaeologische Institut, vol. 7, pp.102-132, 1957
  6. Carl Weickert, Neue Ausgrabungen in Milet, Neue deutsche Ausgrabungen im Mittelmeergebiet und im Vorderen Orient, pp. 181-96, 1959

Marejeo

  • Crouch, Dora P. (2004). Geology and Settlement: Greco-Roman Patterns. New York: Oxford University Press. ISBN 9780195083248. 
  • Greaves, Alan M. (2002). Miletos: A History. London: Routledge. ISBN 9780415238465. 

  • Gorman, Vanessa B. (2001). Miletos, the Ornament of Ionia: A History of the City to 400 BCE. Ann Arbor, MI: Michigan University Press. ISBN 9780472111992. 

Viungo vya nje

Wikimedia Commons ina media kuhusu:
Makala hii kuhusu maeneo ya Uturuki bado ni mbegu.
Je unajua kitu kuhusu Mileto kama historia yake, biashara, taasisi zilizopo, watu au utamaduni?
Labda unaona habari katika wikipedia ya Kiingereza au lugha nyingine zinazofaa kutafsiriwa?
Basi unaweza kuisaidia Wikipedia kwa kuihariri na kuongeza habari.