Ian Fleming
| Ian Fleming | |
|---|---|
Fleming mnamo 1958 | |
| Amezaliwa | 28 Mei 1908 |
| Amekufa | 12 Agosti 1964 (umri 56) Canterbury, Kent, Uingereza |
| Kazi maarufu | |
| Ndoa | Ann Charteris (m. 1952–present) |
| Watoto | 1 |
| Ndugu | Peter Fleming (kaka) Amaryllis Fleming (dada wa kambo) |
Ian Lancaster Fleming (28 Mei 1908 – 12 Agosti 1964) alikuwa mwandishi wa Uingereza. Anajulikana zaidi kwa mfululizo wake wa riwaya za kijasusi za James Bond zilizovuma baada ya Vita Kuu ya Pili ya Dunia. Fleming alitoka katika familia tajiri iliyokuwa na uhusiano na benki ya Robert Fleming & Co. Baba yake alikuwa Mbunge wa Henley kuanzia mwaka 1910 hadi kifo chake kwenye Mapambano ya Magharibi mnamo 1917 wakati wa Vita Kuu ya Kwanza ya Dunia. Alisoma katika shule za Eton, Sandhurst, na kwa muda mfupi katika Vyuo Vikuu vya Munich na Geneva kabla ya kujaribu kazi mbalimbali na hatimaye kuanza kuandika.
Wakati wa Vita Kuu ya Pili ya Dunia, Fleming alifanya kazi katika Kitengo cha Ujasusi wa Wanamaji cha Uingereza. Alihusika katika kupanga "Oparesheni Goldeneye" pamoja na kusimamia vitengo viwili vya kijasusi: 30 Assault Unit na T-Force. Uzoefu wake wa kijeshi na kazi yake ya uandishi wa habari ulimpa misingi, maelezo ya kina, na uhalisia uliosaidia kutengeneza simulizi za riwaya zake za James Bond.
Fleming aliandika riwaya yake ya kwanza ya Bond, Casino Royale, mnamo mwaka 1952 akiwa na umri wa miaka 44. Kitabu hicho kilipata mafanikio makubwa na kuchapishwa mara tatu mfululizo ili kukidhi mahitaji. Riwaya nyingine 11 za Bond na mikusanyiko miwili ya hadithi fupi zilifuata kati ya mwaka 1953 na 1966. Hadithi hizi zinamhusu James Bond, afisa wa Idara ya Ujasusi wa Siri (MI6) anayejulikana pia kwa namba ya siri 007, na ambaye alikuwa Kamanda wa Jeshi la Wanamaji la Akiba. Vitabu vya Bond vimo kwenye orodha ya safu za vitabu vya kubuni vilivyouzwa zaidi duniani, vikiwa vimevuka nakala milioni 100. Fleming pia aliandika kitabu cha watoto kiitwacho Chitty-Chitty-Bang-Bang (1964). Mnamo 2008, gazeti la The Times lilimweka Fleming katika nafasi ya 14 kwenye orodha ya "Waandishi 50 Wakuu wa Uingereza tangu mwaka 1945".
Fleming alimwoa Anne Charteris baada ya Anne kupewa talaka na mume wake wa kwanza, Esmond Harmsworth, kwa sababu ya uhusiano wake wa siri na mwandishi huyo. Walipata mtoto mmoja wa kiume aitwaye Caspar. Fleming alikuwa mnywaji mkubwa wa pombe na mvutaji wa sigara uliokithiri, mambo yaliyopelekea kifo chake kutokana na matatizo ya ugonjwa wa moyo mnamo 1964 akiwa na umri wa miaka 56. Vitabu vyake viwili vya James Bond vilichapishwa baada ya kifo chake. Tangu wakati huo, waandishi wengine wameendelea kuandika riwaya za Bond. Kazi ya Fleming imetumika kutengeneza filamu mara 27, huku muhusika mkuu akichezwa na waigizaji sita tofauti kwenye mfululizo rasmi wa filamu hizo.
Maisha ya awali
[hariri | hariri chanzo]Kuzaliwa na familia
[hariri | hariri chanzo]
Ian Lancaster Fleming alizaliwa tarehe 28 Mei 1908 huko Mayfair, London.[1][2] Mama yake alikuwa Evelyn "Eve" Fleming na baba yake alikuwa Valentine Fleming, aliyekuwa Mbunge wa Henley tangu 1910 hadi 1917.[3][4] Fleming alikuwa mjukuu wa mfanyabiashara wa Scotland, Robert Fleming, aliyeanzisha benki ya Robert Fleming & Co.[1][tanbihi 1]
Mnamo 1914, kufuatia kuanza kwa Vita Kuu ya Kwanza ya Dunia, Valentine Fleming alijiunga na jeshi na kufikia cheo cha meja.[4] Aliuawa kwa mashambulizi ya mizinga ya Ujerumani huko Ufaransa tarehe 20 Mei 1917. Winston Churchill aliandika wasifu wa sifa (tanzia) uliosomwa kwenye gazeti la The Times.[6] Kaka yake mkubwa, Peter Fleming, alikuwa mwandishi wa safari na alioana na mwigizaji Celia Johnson.[7] Peter alitumikia jeshi wakati wa Vita Kuu ya Pili ya Dunia katika oparesheni za siri huko Norway na Ugiriki.[7]
Fleming alikuwa na wadogo wawili wa kiume, Richard na Michael, waliotumikia jeshi pia, ambapo Michael alifariki kutokana na majeraha ya vita mnamo Oktoba 1940 baada ya kukamatwa Normandy.[8] Alikuwa na dada wa kambo upande wa mama aliyezaliwa nje ya ndoa, mpiga selo Amaryllis Fleming (1925–1999), ambaye baba yake alikuwa msanii Augustus John.[9]
Elimu na kazi za awali
[hariri | hariri chanzo]Mnamo 1914 Fleming alihudhuria Shule ya Durnford huko Dorset ambako hakufurahia maisha kutokana na chakula kibaya na manyanyaso kutoka kwa wanafunzi wenzake.[10]

Mwaka 1921 alijiunga na Eton College. Hakuwa na matokeo makubwa kitaaluma lakini aling'ara sana katika riadha na kushinda taji la mchezaji bora (Victor Ludorum) mara mbili kati ya 1925 na 1927.[11] Mtindo wake wa maisha ulimfanya agongane na mkuu wa bweni lake kwa sababu ya tabia zake, mafuta ya nywele, kumiliki gari, na mahusiano na wanawake.[10] Aliondolewa Eton mapema na kupelekwa Chuo cha Kijeshi cha Sandhurst, lakini aliondoka huko mnamo 1927 bila kupata cheo baada ya kuambukizwa ugonjwa wa kisonono.[11]
Mnamo 1927, mama yake alimhamisha katika shule binafsi huko Austria ili kujiandaa na kazi katika Wizara ya Mambo ya Nje.[12] Baadaye alisoma kwa muda mfupi Munich na Geneva.[1] Licha ya kufaulu mtihani wa kuingia Wizara ya Mambo ya Nje, hakupata nafasi ya kazi.[13] Mnamo Oktoba 1931, kupitia ushawishi wa mama yake, alipata kazi kama mwandishi wa habari katika shirika la habari la Reuters.[1] Mwaka 1933 alitumwa Moscow kuripoti kesi ya wahandisi sita Waingereza walioshitakiwa na serikali ya Stalin.[14]
Alirudi London na kuacha uchumba wake na mpenzi wake Monique Panchaud baada ya mama yake kutishia kumnyima urithi wake.[15] Mnamo Oktoba 1933, aliingia kwenye masuala ya benki na udalali wa hisa lakini hakufanikiwa katika tasnia hizo.[16] Mwaka 1939, Fleming alianza uhusiano wa kimapenzi na Ann O'Neill, ambaye wakati huo alikuwa mke wa Baron O'Neill wa tatu.[17]
Mtindo na mfumo wa uandishi
[hariri | hariri chanzo]Mwandishi Raymond Benson alibainisha kuwa vitabu vya Fleming vimegawanyika katika vipindi viwili. Vitabu vya kati ya 1953 na 1960 vililenga zaidi maendeleo ya wahusika na mazingira, wakati vile vya kati ya 1961 na 1966 vilibeba maelezo mengi zaidi ya picha na taswira.[18] Vitabu vya mwanzo vilionyesha harakati za Vita Baridi dhidi ya shirika la Urusi la SMERSH, huku vile vya baadaye vikionyesha mapambano dhidi ya Ernst Stavro Blofeld na shirika la kigaidi la SPECTRE.[19]
Fleming alieleza kuwa alikuwa akiandika kwa takriban saa tatu asubuhi na saa moja jioni, bila kusahihisha au kurudia kusoma alichokiandika kwa siku hiyo, mfumo uliomwezesha kuandika maneno 2,000 kwa siku.[20] Alitumia mbinu ya kuacha maswali au matukio yenye utata mwishoni mwa kila sura (taharuki) ili kumfanya msomaji awe na hamu ya kuendelea na sura inayofuata kwa haraka.[21] Pia alipenda kutumia majina ya bidhaa halisi zinazojulikana sokoni ili kuongeza uhalisia wa matukio ya kijasusi katika riwaya zake.[20]
Mandhari kuu katika vitabu vyake
[hariri | hariri chanzo]Nafasi ya Uingereza Duniani
[hariri | hariri chanzo]Vitabu vya Bond viliandikwa kipindi ambacho Dola ya Uingereza ilikuwa ikipoteza nguvu na makoloni yake duniani.[22] Kupitia muhusika wa James Bond, Fleming alitengeneza taswira ya kufikirika kwamba Uingereza bado ilikuwa na nguvu kubwa ya kijeshi na ujasusi duniani kuliko uhalisia ulivyokuwa. Katika riwaya ya You Only Live Twice (1964), Fleming anaonyesha wazi mtazamo huu kupitia mazungumzo kati ya Bond na mkuu wa usalama wa Japan, Tiger Tanaka, anayeilaumu Uingereza kwa kutupa himaya yake kwa mikono miwili.[23]
Athari za Vita Kuu ya Pili ya Dunia
[hariri | hariri chanzo]Mada ya madhara ya Vita Kuu ya Pili ya Dunia ilijitokeza sana katika vitabu vyote. Fleming alitumia ushiriki wa wahusika katika vita hiyo kutofautisha wema na uovu; maadui wengi walionyeshwa kama maofisa wa zamani wa ngazi za juu wa Chama cha Nazi cha Ujerumani au Gestapo (kama vile Drax katika Moonraker na Hammerstein katika For Your Eyes Only), jambo lililoendana na jinsi jamii ya Uingereza ilivyokuwa ikiwatazama Wajerumani katika miaka ya 1950.[24]
Kazi zake
[hariri | hariri chanzo]
|
|
Marejeo
[hariri | hariri chanzo]- 1 2 3 4 Hitilafu ya kutaja: Invalid
<ref>tag; no text was provided for refs named "Lycett (DNB)". - ↑ England and Wales Civil Registration Indexes. Juz. la 1a. United Kingdom: General Register Office. 1837–1915. uk. 420a.
- ↑ "Fleming, Ian Lancaster, (28 May 1908 – 12 Aug. 1964), writer". Who's Who & Who Was Who (kwa Kiingereza). 2007. doi:10.1093/ww/9780199540884.013.u56886. ISBN 978-0-19-954089-1. Iliwekwa mnamo 3 Machi 2021.
{{cite web}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - 1 2 Hitilafu ya kutaja: Invalid
<ref>tag; no text was provided for refs named "Churchill Obit". - ↑ Griffiths, Katherine (15 Mei 2001). "Abbey buys Fleming Premier for £106m". The Independent. London. uk. 18.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Lycett 1996, p. 12.
- 1 2 Hitilafu ya kutaja: Invalid
<ref>tag; no text was provided for refs named "PF Obit (1971)". - ↑ "A Casualty of War". ianfleming.com. 16 Agosti 2016. Iliwekwa mnamo 22 Januari 2021.
{{cite web}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Fleming, Fergus (5 Agosti 1999). "Amaryllis Fleming". Obiturary. The Independent. London. Iliwekwa mnamo 4 Desemba 2011.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - 1 2 DelFattore 1989, p. 86.
- 1 2 Macintyre 2008, p. 33.
- ↑ Benson 1988, p. 45.
- ↑ Lycett 1996, p. 46.
- ↑ Benson 1988, p. 46.
- ↑ Lycett 1996, p. 59.
- ↑ Lycett 1996, p. 72.
- ↑ Lycett 1996, p. 96.
- ↑ Benson 1988, pp. 85, 31.
- ↑ Black 2005, p. 49.
- 1 2 Faulks & Fleming 2009, p. 320.
- ↑ Benson 1988, p. 85.
- ↑ Black 2005, p. 3.
- ↑ Macintyre 2008, p. 113.
- ↑ Black 2005, p. 20.
}}
Vyanzo
[hariri | hariri chanzo]- Amis, Kingsley (1966). The James Bond Dossier. London: Pan Books. OCLC 752401390.
- Bennett, Tony; Woollacott, Janet (2003). "The Moments of Bond". Katika Lindner, Christoph (mhr.). The James Bond Phenomenon: A Critical Reader. Manchester: Manchester University Press. ISBN 978-0-7190-6541-5.
- Benson, Raymond (1988). The James Bond Bedside Companion. London: Boxtree Ltd. ISBN 978-1-85283-233-9.
- Black, Jeremy (2005). The Politics of James Bond: From Fleming's Novel to the Big Screen. Lincoln, Nebraska: University of Nebraska Press. ISBN 978-0-8032-6240-9.
- Britton, Wesley Alan (2004). Spy Television (tol. la 2). Westport, Connecticut: Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98163-1.
- Burgess, Anthony (1984). 99 Novels. The Best in English Since 1939: A Personal Choice. London: Summit Books. ISBN 978-0-671-52407-4.
- Chancellor, Henry (2005). James Bond: The Man and His World. London: John Murray. ISBN 978-0-7195-6815-2.
- DelFattore, Joan (1989). "Ian Fleming". Katika Benstock, Bernard; Staley, Thomas (whr.). British Mystery and Thriller Writers Since 1940. Detroit: Gale Research. ISBN 978-0-7876-3072-0.
- Eco, Umberto (2003). "Narrative Structures in Fleming". Katika Lindner, Christoph (mhr.). The James Bond Phenomenon: A Critical Reader. Manchester: Manchester University Press. ISBN 978-0-7190-6541-5.
- Faulks, Sebastian; Fleming, Ian (2009). Devil May Care. London: Penguin Books. ISBN 978-0-14-103545-1.
- Fleming, Ian (1963). Thrilling Cities. London: Jonathan Cape.
- Fleming, Ian (2006). Goldfinger. London: Penguin Books. ISBN 978-0-14-102831-6.
- Fleming, Ian; Welsh, Louise (2006). Live and Let Die. London: Penguin Books. ISBN 978-0-14-102832-3.
- Fleming, Ian; Higson, Charlie (2006). From Russia, with Love. London: Penguin Books. ISBN 978-0-14-102829-3.
- Gant, Richard (1966). Ian Fleming: Man with the Golden Pen. London: Mayflower-Dell. OCLC 487676374.
- Griswold, John (2006). Ian Fleming's James Bond: Annotations And Chronologies for Ian Fleming's Bond Stories. Bloomington, Indiana: AuthorHouse. ISBN 978-1-4259-3100-1.
- Lane, Andy; Simpson, Paul (2000). The Bond Files: The Unofficial Guide to the World's Greatest Secret Agent. London: Virgin Books. ISBN 978-0-7535-0490-1.
- Lindner, Christoph (2009). The James Bond Phenomenon: A Critical Reader. Manchester: Manchester University Press. ISBN 978-0-7190-6541-5.
- Longden, Sean (2010). T-Force: The Race for Nazi War Secrets, 1945. London: Constable & Robinson. ISBN 978-1-84901-297-3.
- Lycett, Andrew (1996). Ian Fleming. London: Phoenix. ISBN 978-1-85799-783-5.
- Macintyre, Ben (2008). For Your Eyes Only. London: Bloomsbury Publishing. ISBN 978-0-7475-9527-4.
- Macintyre, Ben (2010). Operation Mincemeat: The True Spy Story That Changed the Course of World War II. London: Bloomsbury Publishing. ISBN 978-1-4088-0921-1.
- MacLean, Rory (2012). Gift of Time. London: Constable & Robinson. ISBN 978-1-84901-857-9.
- Pearson, John (1967). The Life of Ian Fleming: Creator of James Bond. London: Pan Books.
- Pfeiffer, Lee; Worrall, Dave (1998). The Essential Bond. London: Boxtree Ltd. ISBN 978-0-7522-2477-0.
- Rankin, Nicholas (2011). Ian Fleming's Commandos: The Story of 30 Assault Unit in WWII. London: Faber and Faber. ISBN 978-0-571-25062-2.
- Winn, Christopher (2012). I Never Knew That About England. London: Random House. ISBN 978-1-4481-4606-2.
Jisomee
[hariri | hariri chanzo]- J.C. "The Agent's Secret." The Times Literary Supplement no. 5946 (2017): 36.
- Gilbert, Jon. (2023). "A Bibliography of Biographies of Ian Fleming." The Book Collector 72 no.4 (winter): 704–709.
- Lett, Brian (2012). Ian Fleming and SOE's Operation Postmaster: The Top Secret Story Behind 007. ISBN 978-1-5267-8751-4
- Lycett, Andrew (2020). Ian Fleming: The Man Who Created James Bond. Orion Publishing Group. ISBN 978-1-4746-1797-0.
- Moran, Christopher R.; McCrisken, Trevor (2019). "The secret life of Ian Fleming: spies, lies and social ties". Contemporary British History. 33 (3): 336–356. doi:10.1080/13619462.2018.1519431. S2CID 150004633.
- Muir, P. H.(1965). "Ian Fleming: A Personal Memoir." The Book Collector 14 no. 1 (Spring): 24–33.
- Shakespeare, Nicholas (2023). Ian Fleming: The Complete Man. Harvill Secker. ISBN 978-1-78730-241-9.
Viungo vya nje
[hariri | hariri chanzo]| Angalia mengine kuhusu Ian Fleming kwenye miradi mingine ya Wikimedia: | |
| picha na media kutoka Commons | |
| nukuu kutoka Wikiquote | |
- Official website
- Ian Fleming at the Internet Movie Database
- Kigezo:FadedPage
- Kigezo:UK National Archives ID
- Kigezo:NPG name
Kigezo:Ian Fleming Kigezo:James Bond books Kigezo:James Bond
- ↑ Tangu mwaka 2000, Robert Fleming & Co imekuwa sehemu ya JPMorgan Chase.[5]
<ref> tags exist for a group named "tanbihi", but no corresponding <references group="tanbihi"/> tag was found.
- ↑ Lycett, Andrew (2004). "Fleming, Ian Lancaster (1908–1964)". Oxford Dictionary of National Biography (tol. la online). Oxford University Press. doi:10.1093/ref:odnb/33168. Iliwekwa mnamo 3 Desemba 2011.
{{cite encyclopedia}}: CS1 maint: date auto-translated (link) Subscription or UK public library membership required. - ↑ Duns, Jeremy (Winter 2005). "Gold Dust". Kiss Kiss Bang Bang (2). James Bond International Fan Club: 39–47.
{{cite journal}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Churchill, Winston (25 Mei 1917). "Valentine Fleming. An appreciation". The Times. London. uk. 9.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ "Obituary: Colonel Peter Fleming, Author and explorer". The Times. London. 20 Agosti 1971. uk. 14.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Lycett, Andrew (2004). "Fleming, Ann Geraldine Mary [other married names Ann Geraldine Mary O'Neill, Lady O'Neill; Ann Geraldine Mary Harmsworth, Viscountess Rothermere] (1913–1981)". Oxford Dictionary of National Biography (tol. la online). Oxford University Press. doi:10.1093/ref:odnb/40227. Iliwekwa mnamo 15 Desemba 2011.
{{cite encyclopedia}}: CS1 maint: date auto-translated (link) Subscription or UK public library membership required. subscription or UK public library membership required - ↑ "James Bond, Ornithologist, 89; Fleming Adopted Name for 007". The New York Times. New York. 17 Februari 1989. Iliwekwa mnamo 24 Februari 2013.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ The Bond Correspondence. BBC Radio 4. 24 Mei 2008. Iliwekwa mnamo 29 Julai 2012.
{{cite AV media}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ "The great Bond cover up". The Guardian. London. 8 Mei 2008. Iliwekwa mnamo 8 Septemba 2011.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Hellman, Geoffrey T. (21 Aprili 1962). "Bond's Creator". The New Yorker. uk. 32.
{{cite magazine}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Macintyre, Ben (5 Aprili 2008). "Bond – the real Bond". The Times. London. uk. 36.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Cook, William (28 Juni 2004). "Novel man". New Statesman. uk. 40.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Bergonzi, Bernard (Machi 1958). "The Case of Mr Fleming". Twentieth Century: 221.
{{cite journal}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Johnson, Paul (5 Aprili 1958). "Sex, Snobbery and Sadism". New Statesman: 430.
{{cite journal}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ "The Ian Fleming Collection of 19th–20th Century Source Material Concerning Western Civilization together with the Originals of the James Bond-007 Tales: a machine-readable transcription". Lilly Library Publications Online. Lilly Library. 7 Mei 2003. Iliwekwa mnamo 14 Desemba 2011.
{{cite web}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Sellers, Robert (30 Desemba 2007). "The battle for the soul of Thunderball". The Sunday Times. London. uk. 32.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Dr. No (Ultimate Edition, 2006). [DVD]. Metro-Goldwyn-Mayer.
- ↑ "Obituary: Mr. Ian Fleming". The Times. London. 13 Agosti 1964. uk. 12.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Hitchens, Christopher (Aprili 2006). "Bottoms Up". The Atlantic Monthly. uk. 101.
{{cite news}}: CS1 maint: date auto-translated (link) - ↑ Cork, John (20 Septemba 2002). "The man with the golden pen". The Bookseller (5044): 20. ISSN 0006-7539.
{{cite journal}}: CS1 maint: date auto-translated (link)